Algselt avaldatud pühapäeval, 9. mail 2010, kell 3:15 saksa keeles kl www.lezztercountdown.org
Kui minu kriitikud väidavad julgelt, et 1. mail ei juhtunud midagi ja suigutavad seega enamiku meist võltsi turvatunde, siis tõepoolest toimub nii palju, et see on väärt kahte artiklit ühel päeval.
Alates eelmise nädala lõpust, mai esimesel nädalal – isegi mitte seitse päeva pärast 1. maid – lugesime esimest korda edasi https://allianz-fuer-den-freien-sonntag.de/ [tõlge selles artiklis] uskumatu raport, mis peaks panema meie häirekellad samaaegselt kõlama nagu miljoni veoauto ja rongi sarved.
Aga palun lubage mul kõigepealt küsimus. Miks pole me Brüsselist alates 24. märtsist midagi kuulnud ja miks tundub, et pühapäevaseadusega seonduv Euroopas on justkui soiku jäänud? Määrasin mitu Google'i uudiste märguannet, nagu "pühapäevakaitse", "pühapäeva kaitse" jne, kuid ei saanud palju sobivaid tulemusi. Nii suur vaikus võib tähendada ainult üht: vaikust enne tormi. Kulisside taga on kõik juba pikka aega ettevalmistamisel; peaaegu kõik peaksid sellest nüüdseks aru saama. Saatanlikud jõud, kes soovivad kõrgetel ametikohtadel pühapäevaseid seadusi Euroopas, USA-s ja seejärel ka mujal maailmas rakendada, ootavad vaid minekut. Kuna mind rünnati algusest peale minu artiklite pärast Vaenlase tagalas, isegi paljude endiste SDAC-i sõprade poolt, kes lihtsalt ei taha tunnistada, mis ajal me tegelikult elame ja arvavad endiselt, et vaenlase liikumise jälgimisest ja trompetite kõlamisest olulisem oleks oma lastele ja peredele pikaajalisi plaane teha, otsustasin ma rohkem lisaeeldusi mitte avaldada.
Minult on ka korduvalt küsitud, miks ma pole veel avaldanud artiklit “The Shell”. See on seotud tõsiasjaga, et paavsti vapil olev “kest” viitab taas teisele vabamüürlaste/numeroloogilisele kuupäevale ja see asub jälle mais. [Paavsti vappi käsitlevad artiklid ei olnud vabatahtlike tõlkijate puudumise tõttu ikka veel inglise keeles saadaval.] Kest on Maarjale pühendumise sümbol, nagu saame teada järgmisest dokumendist – ja kui mul veel aega jääb, siis lõpetan artikli sellest viimasest “jõust” paavsti vapil, milleks on Saatan ise oma naiselikul kujul, mida nimetatakse “G- vaimsuseks” ja mida nimetatakse “Maarjaks” ehk Ellenismiks.
Selle lühikese artikli jaoks kopeerin tsitaadi Klaus Schäferi dokumendist, "Shelli" keeleline analüüs, mille saab alla laadida siin [saksa keeles]:
4. peatükk – kest kui sümbol
4.1 Kest kristlikus ikonograafiasKest on Maarja jumaliku eostamise sümbol, eriti Itaalia renessansiajal. Populaarne loosung oli “Neitsi pärliga”, mille motoks oli, et Maarja “taevase kaste ääres” oli viljakas. Pärliga kesta kujutis on ka jumaliku armu kontseptsiooni barokne sümbol. Physiologus nendib, et pärlauster tõuseb päikesetõusul merest, avab oma kesta, viljastub hommikuse kastega ja sünnitab siis pärli. Ahhaatkivi võlujõuga leiavad pärlipüüdjad pärliaustri üles. Kristianiseeritud tähendab see: austri kahte kesta võrreldakse Vana ja Uue Testamendiga, hommikust kastet Püha Vaimuga, pärlit Kristusega (Mt 13:45-46). Ristija Johannest võrdsustatakse ahhaatkiviga, kuna ta osutab Jeesusele (Jh 1:29). Kristuse ristimisel kallab Johannes „mõnikord koorega vett Kristuse pea peale”. Kest, mis pärli taevase kaste abil vastu võtab, on Neitsi Maarja sümbol ja jumaliku armu kontseptsiooni barokkstiilis üldiselt. Oma hinnalise sisuga rannakarpidest sai kõigi palverändurite märgi püha haua ja Kristuse ülestõusmise sümbol. Neid karpe kasutati palverännakul ka jooginõudena. Kammkarp oli Santiago palverännaku palveränduri märk. Hauakingitusena sümboliseerib kest hauda, millest inimene kohtupäeval taas tõuseb. Karp sai Maarja sümboliks, sest Maarja üsas oli Jeesus – kallis pärl – ja kuna keskajal usuti, et kest viljastati neitsilikult kaste abil. Rooma-kristlikul ajal näib kest olevat eluandva naissoo märk. Rooma sarkofaagil on kaks kristlikku venda (kaksikuid?), kes on ühinenud nii, nagu nad sündides olid. ...
4.2 Kest teistes religioonides ja kultuurides
Kristlased pole ainsad, kes tunnevad kesta kui sümbolit. Budistid näevad kestast õnne sümbolina. Borneo elanike vaimses elus lahkunute hing põgeneb rannakarpides, mis seetõttu säilivad nabanööri osaga (hinge tee). Kest on iidse meres sündinud Aphrodite (Rooma Veenus) atribuut. Budisti jaoks sümboliseerib valge kest ilmalikku võimu. Hinduismis on see püha Vishnu kui vee isand. Kõik sai alguse algusest peale kestast. Islamis on kest kõrv, mis kuuleb jumalikku sõna. Maiade sümboolikas on kest levinud seoses vetega. Hiinas tähistab see kuninglikku väärikust, õnnelikku teekonda, head elu teispoolsuses ja naiselik "yin" põhimõte, mille jaoks Jade on "yang". Kreeklaste ja roomlaste seas märgiti karbid Poseidon/Neptuun ja Triton. Seda võib sageli näha kujutistel, kus tritoonid puhuvad tõmbamisel kestasarvetele Poseidon/Neptuun auto. Kreeklased ja roomlased kasutasid kesta ka matuseriitustel ülestõusmise märgina. Nende jaoks viitas see ka merereisile, aga ka seksuaalsele kirele, kuna kaks poolt klammerduvad tugevalt kokku, kuna need on Aphrodite/Venuse atribuudid, "Merega sündinud". Kest on naiselikkuse ja niiskuse kujutis. See tähistab ka kõike toitvat mulda. Sellisena sümboliseerivad nad ka sündi, uuenemist, elu, armastust, abielu, viljakust (analoogia häbemega). Molluskikarbid on kuu ja neitsilikkuse sümbolid. Sarnasuse tõttu naise suguelundiga on kest viljaka vee ja mere sümboliks. Kaunis pärl võib selles kasvada. Selle kõrval oli sageli kest kui mereloom merejumalate atribuut. Mütoloogia järgi ehitab kest päikesekiire või taevase kaste mõjul pärli.
Niisiis, oleme jõudnud taas Maarja austamise juurde kui vana “Taevakuninganna” – kuujumalanna ja tema meessoost kolleegi Poseidoni/Neptuuni kultuse asendaja. Selle kesta taga pole keegi peale Saatana enda. Maarja, kes oli kõrgelt õnnistatud naine ja meie Issanda Jeesuse Kristuse inimlik vastuvõtja, puhkab nüüd hauas ja nagu kõik teised pühakud ootavad teadmata oma ülestõusmist, teda vägistavad paavstlikud/saatanlikud õpetused ja temast on saanud hinge olematu elu sümbol pärast surma. Saatana peavale, "Sa kindlasti ei sure", avaldub temas taas. Igaüks, kes kummardab ja jumaldab Maarjat, kummardab seda, kes on selle vale püstitanud: vana madu, kuradit, kes tahab Jeesuse kummardamise ümber suunata Maarjale (saatanale endale). Vale Maarja, “Kõigi rahvaste ema” kummardamine on ka vale puhkepäeva, pühapäeva, sümboliks, sest ta on kuujumalanna ja Saatana emana on seotud Saatana isa, päikesega.
Klaus Schäferi dokumendist leiame veel ühe huvitava vihje ja see viib meid kiiresti selle artikli tegeliku teema juurde:
Peatükk 3.3
Shell ja paavst SylvesterIsegi Püha Sylvesterit on mõnikord kujutatud koos kestaga. Siin see ei oma palverännaku tähendust, kuid osutab legendi järgi ristimisele, mille keiser Constantinus käega sai. Sellist portreed võib leida näiteks Ellwangenist ja Leutkirchist. Need on pärit 15. sajandist.
Paavst Benedictus XVI väidab, et tema vapil on sümboliks palverännaku sümbol kammkarp [Jaakobi kest]. Ma arvan, et mitte! Ühest küljest on see Maarja austamine, mida Rooma on rõhutanud alates II Vatikani kirikukogust, kuid see on seotud ka keiser Constantinuse ja pühapäevaseadusega. Teadsin juba alates 2005. aastast, et paavst Benedictus on see, kelle alusel kehtestatakse pühapäevased seadused. See mõistmine oli põhjus, miks ma kesta käsitlevat artiklit nii kaua tagasi hoidsin. Vajasin kinnitust, et suudate mind uskuda.
Kes oli see keiser Constantinus? Ajalugu tundvatel adventistidel on juba kõrvad kikkis!
Constantinus oli Rooma keiser, kes võttis üle Lääne valitsemise aastal 312. Loeme vaid mõne lause Wikipedia [Vikipeedias on ka ingliskeelne versioon samade faktidega]:
Constantinus, kes oli varem kaldunud rohkem monoteismi (nagu ta isa oli ta kummardanud päikesejumalat Sol Invictust) ja tundis kristlust juba noorusest peale, soosis seda järgnevatel aastatel üha enam. Siiski ei saa me usaldusväärselt järeldada, kas ja mil määral ta samastas end selle usuga. Kui ta omistas oma võidu vaenlaste üle jumalikule abile, järgis ta hästi Rooma keisrite traditsiooni. Lähim, mida saab hästi kirjeldada, on kristliku jumala austaja, kuid mitte tingimata kristlane selle kitsas tähenduses, isegi kui mõned uurijad on endiselt täpselt sellel arvamusel....
Aastal 313 kohtus Constantinus Ida keisri Liciniusega. Ta abiellus Constantiaga, Constantinuse lemmikõega. Kaks keisrit võtsid vastu niinimetatud Milano edikti (mida sageli viidatakse ka Milano sallivusediktile), võrdsustades kristluse teiste religioonidega ja kindlustades sellega kristlastele vaba usu kasutamise kogu kuningriigis. Seega ei tõstetud kristlust veel riigiusundiks; see juhtus aastakümneid hiljem Theodosius I ajal.
Constantinusega oli Rooma algkristlaste tagakiusamise ja Circus Romanuse pühakute tapmise aeg lõppenud. Diocletianuse viimast kümmet kohutavat aastat mainitakse isegi Ilmutusraamatu Smyrna kiriku ettekuulutuses. Constantinusega algas esimeses pitseritsüklis uus ajajärk: Pergamos, kristliku õpetuse segunemine paganlusega. Loe edasi, kuidas see juhtus:
Constantinus ise ei võtnud avalikult vastu kristlust: Constantinuse kaar, mis tähistab tema võitu Milviuse silla juures, kuigi enamik tavalisi paganlikke motiive peale võidujumalanna ja päikesejumala on puudu, puuduvad sellel ka selged kristlikud sümbolid. Seda kõike saab tõlgendada erinevalt, näiteks et pole kindel, kas Constantinus omistas oma võidu kristlaste jumalale, vaid ainult ülimale jumalusele. Siiski on võimalik, et Constantinus arvestas paganatega.
Kristliku kiriku edendamine Konstantinus Suure poolt pärast tema saabumist Rooma oli juba eespool käsitletud. Kuid peagi kerkisid päevavalgele ka tõsised probleemid: aastal 313 seisis Constantinus juba silmitsi kiriku probleemidega Aafrikas, mis oli lõhenenud traditsiooniliseks kirikuks ja donatistideks. Üsna kehvade allikate tõttu ei saa tausta kohta eriti midagi öelda; isegi uurimistöös on paljud detailid vastuolulised: jagunemist ei saanud kindlasti tühistada, kuid Constantinuse sekkumine sellesse vaidlusse oli märk tema uuest enesemõistmisest, kiriku kaitsefunktsiooni täitmisest. Aastal 321 kuulutas Constantinus välja tolerantsuse donatistide suhtes, kuid varsti pärast seda oli keiser sunnitud uuesti donatistide vastu samme astuma, kuid edutult. Ka aastal 321 kuulutas Constantinus dies solis, “päikesepäeva” pidupäevaks: Constantinus käskis auväärsel “päikesepäeval” kohtud sulgeda ja kuulutas selle “puhkepäevaks”.
Väga huvitav on ka järgmine väide samas Vikipeedia artiklis:
Aastal 325 kutsus Constantinus kokku esimese Nikaia kirikukogu, esimese oikumeenilise kirikukogu.
Inimkonna ajaloos kehtestatud esimese pühapäevaseaduse ja esimese oikumeenilise nõukogu kuulutas mõlemad välja paavst Sylvesteri poolt ristitud Konstantinus Suur. Ja paavst Sylvesteril oli kest oma vapil nagu Benedictus XVI. Kui huvitav! Kas võib juhtuda, et Benedictus XVI tahtis alates 2005. aastast viidata, et tema on see, kelle valitsemise all kuulutatakse taas välja pühapäevased seadused ja et ta tõstab teda aitavaid inimesi samamoodi nagu paavst Sylvester oli tõstnud Constantinust? Ja kas see võib juhtuda oikumeenilise suursündmuse ajal? Kuni eelmise reedeni, 7. maini 2010, oleks see kõik olnud vaid spekulatsioon ja kui ma oleksin selle avaldanud, oleksin "vendade" poolt uuesti vägivaldselt rünnatud.
Olin juba ette näinud kolme detaili, mis peagi täituvad:
Pühapäevase seaduse väljakuulutamise tee oleks kuidagi seotud Maarja austamisega ja 13. mai on tihedalt seotud Fatima mariaansete ilmutustega. Johannes Paulus II rünnak toimus ka 13. mail. 13. mai on okultises maailmas oluline kuupäev ja 13. mai 2010 muidugi eriti, sest see on valemi aastasse “13 korda 18 = 234 aastat, aastast 1776, illuminaatide alus”, nagu on korduvalt näidatud.
Tuletaks meelde Constantinuse pühapäevaseadust, sest see kehtib ka tänapäeva Rooma impeeriumis, mis eksisteerib endiselt varjatud kujul roomakatoliku kirikuna ja mida sümboliseerib raudmetalli kujul Taanieli kuju jalad.
See oleks oikumeeniline/euroopalik üritus, kuhu tuleks kokku palju inimesi üle Euroopa, et valmistada meeled peagi saabuvateks pühapäevaseadusteks.
Kõigepealt vaatame, milline oikumeeniline sündmus nüüd aset leiab. [Artikkel ilmus algselt enne 12. maid saksa keeles.] Kl www.bild.de loeme:
Mis meile tuleb?
Oikumeenilise kiriku kongress (ÖKT) koos 3000 üksiküritust põhjustab järgmisel nädalal (12.–16. maini) linna [Müncheni] jaoks erakordse olukorra. Kesklinna ja messiväljakut piirab üle 100,000 18 inimese, liiklus peatatakse ja politsei relvastab. Linnapea Christian Ude ja peapiiskop Reinhard Marx avavad kirikupäeva kolmapäeval kell 30 Theresienwieses [Müncheni Oktoberfesti ametlikul territooriumil].
See saab juba kolmapäeval avamisel korralikult täis. Kohtumise õhtuks blokeeritakse alates kella 11-st kogu "vanalinna ring" [peamine linnaliiklusliin]. Korraldajad hoiatavad juba praegu Theresienwiese suurte jumalateenistuste vahele jäämise eest, kuhu kolmapäeval ja pühapäeval oodatakse kuni 00 160,000 külastajat. Kuid ÖKT tõmbab ligi ka palju kuulsusi. Reedel on kohal kantsler Angela Merkel, Nena annab kontserdi ja nädalavahetusel esineb isegi EKD boss Margot Kaessmann, kes on joobes juhtimise tõttu kukkunud. BILD ütleb teile, mida oodata:
• POLITSEI: 500 ainult kirikupäevale pühendunud ametnikku. Nad kontrollivad isikut, valvavad aukülalisi ja blokeerivad suuremaid teid. Asepresident Robert Kopp hoiatab kõiki õigusrikkujaid: „Oleme ranged; tuleb pukseerimine."
• RONGID: 95 protsenti kõikidest külastajatest sõidab ühistranspordiga. Saksa raudteeagentuur lühendab S-Bahni marsruuti 10 minutini ja saadab rööbastele 450 lisarongi, MVG tugevdab eriti metrooliini number 2 messiväljaku suunal. "Selle viie päevaga läbivad metroo, bussid ja trammid üle 90,000 XNUMX km. See on umbes kaks korda ümber maailma,” ütleb režissöör Brigitte Gemmer. Rekordoperatsioon!
• PARAMEEDIKA: Malta ja Johannittia hädaabiteenistuste 700 väge jagavad 21 kiirabijaama üle kogu linna. Samuti pakuvad nad lastehoiu- ja transporditeenuseid puuetega inimestele.
12.–16. maini Münchenis toimuv oikumeeniline kirikukongress, mis hõlmab üle 3000 üksikürituse, on üleeuroopaline sündmus. Lugesime kl domradio.de:
Võib 8 2010
ÖKT suurim oikumeeniline projekt EuroopasTeine oikumeeniline kirikukongress (ÖKT) pakub korraldajate sõnul võimalust tuua kristlaste hääl ühiskonnas kõlama. See on eriti oluline selles hiljutised arutelud väärtuste üle. Seda rõhutas Saksa katoliiklaste keskkomitee peasekretär Vesper raadiointervjuus. Müncheni kirikupäev on sellisel kujul suurim oikumeeniline projekt Euroopas. Vesper kiitis väärkohtlemise arutelu kontekstis selgesõnaliselt kahe suure religiooni koostööd. See oli kogu aeg õiglane suhe. Kolmapäeval on kirikupäevale oodata üle 110,000 XNUMX püsiosaleja kodu- ja välismaalt.
Ootasin teadet, et Euroopa pühapäevaseadus on ÖKT teemaks, kuid korraldajad panid selle ürituse ümber vaikuserõnga, nii et oli raske midagi eelnevalt tõestada. Nii juhtub see kõigiga, kes usuvad, et "midagi ei juhtunud", sest kui see juhtub, juhtub see väga kiiresti. Alates reedest, 7. maist 2010, päev pärast New Yorgi börsi krahhi ja nädal aega kestnud euro kokkuvarisemist, loeme kl. https://allianz-fuer-den-freien-sonntag.de/:
PRESSITEAVE
2. Oikumeeniline kirikupäev
Võib 7 2010Aktsioon vabaks pühapäevaks 56 meetri kõrgusel
Kiriku- ja Ametiühingute Liit “Liit vaba pühapäeva nimel” avalikustab a taevane sõnum taevaminemispühal Münchenis "Vana Peetruse" tornis [keskkatoliku kirik] ja alustab suurejoonelist laskumisaktsiooni. Oikumeenilise kirikupäeva raames esineb üleriigiline algatus “Alliians vaba pühapäeva nimel”. võib 13 kell 14:00 Müncheni Marienplatzi laval [Maarja oma Ruut] (lk 517 ÖKT-number).
Pealkirja all “Tööpäev, puhkus, pühapäev – ankur või koorem?” BR moderaator Achim Bogdahn intervjueerib liidu algatajaid Hubert Thiermeyerit (Ametiühing VERDI), Erwin Helmerit (Katoliku Tööliste Liikumine) ja Philip Büttnerit (KDA/EKD).
Enne seda esitleb Augsburgi rühmitus “Pedites Singulares” autentses ajaloolises Rooma relvasalongis keiser Constantinuse ajaloolist pühapäevast dekreeti. Ürituse tipphetk peetakse publiku peade kohal: Püha Peetruse koguduse ja Müncheni tuletõrje toel paigaldatakse algatusel 56 meetri kõrgusele hiiglaslik bänner, mis on kirjaga "Pühapäev on taeva kingitus" kuulsa Müncheni kiriku vaateplatvormile, Marienplatzi [Maarja väljaku] lähedale. Siis a julge sõnumitooja laskub kiriku tornist, et tuua "taevane sõnum” vaba pühapäeva Marienplatzi [Maarja väljaku] lavale ja kuulutage see seal välja.
05, 13:2010-14:00 Marienplatz/St. Peter's, München
Siin võis näha [kahjuks eemaldatud] videot "taevast laskuvast inglist" koos "taevase sõnumi" rulliga.
Ja mis tuleb edasi? Marienplatzi erinevad väljapääsud ääristavad kindlasti allkirjalauad, et koguda vaba pühapäeva toetajate allkirju. Isegi kui nad ei saa sel võimalusel kirikus ja isegi isadepäeva tähistamisel kõiki vajalikke allkirju, sõidavad “Konstantinuse käskjalad” pühapäevasest sõnumist, mis on “taeva kingitus”, tagasi oma Euroopa kodumaale, et puuduolevad allkirjad kiiresti kokku korjata.
Kes tegelikult märkas, et see on taas ajaloo kordumine, nagu Ellen G. White nii sageli rõhutas?
Sellegipoolest ei tekitanud Piibli volituste puudumine pühapäeva pidamiseks väikest piinlikkust. Inimesed seadsid kahtluse alla oma õpetajate õiguse jätta kõrvale Jehoova positiivne avaldus: „Seitsmes päev on Issanda, sinu Jumala hingamispäev”, et austada päikesepäeva. Piibli tunnistuse puudumise kõrvaldamiseks oli vaja muid abinõusid. Pühapäeva innukas eestkõneleja, kes umbes kaheteistkümnenda sajandi lõpus külastas Inglismaa kirikuid, ustavad tõe tunnistajad avaldasid talle vastupanu; ja nii viljatud olid tema pingutused et ta lahkus mõneks ajaks riigist ja otsis tema ümber mingeid vahendeid oma õpetuste jõustamiseks. Kui ta naasis, oli puudus rahuldatud ja oma järeltöös saavutas ta suuremat edu. Ta tõi endaga kaasa rulli, mis väidetavalt oli pärit Jumalalt endalt ja mis sisaldas pühapäeva tähistamiseks vajalikku käsku koos kohutavate ähvardustega sõnakuulmatuid hirmutada. Väidetavalt kukkus see hinnaline dokument – nagu võltsing, nagu ka institutsioon, mida see toetas – taevast alla ja leiti Jeruusalemmast, Kolgatalt Püha Siimeoni altarilt. Kuid tegelikult oli Rooma paavsti palee selle allikaks. Pettused ja võltsimised kiriku võimu ja õitsengu edendamiseks on paavstlik hierarhia pidanud läbi aegade seaduslikuks. Rull keelas töötamise laupäeva pärastlõunal üheksandast kella kolmest kuni esmaspäeva päikesetõusuni; ja selle autoriteeti kinnitasid paljud imed. {GC 576.1}
Sõbrad, Euroopa pühapäevaseadus on tulekul. Ja see tuleb – nagu Varjuõpe lõpuks näidatakse — ilmselt aastal 2012, mis on ka Orionis ära märgitud. Kui allkirjad kogutud, on juba hilja ärgata. Pühapäevased seadused algavad Vanas Maailmas ja tulevad kodanike petitsioonide kaudu ning Ameerika kopeerib need peagi, kuna järgmine Prohvetikuulutuse Vaimu tsitaat ütleb selgelt:
Kiriku ja riigi kõrged isikud ühinevad, et anda altkäemaksu, veenda või sundida kõiki klasse pühapäeva austama. Jumaliku autoriteedi puudumise tagavad rõhuvad aktid. Poliitiline korruptsioon hävitab õiglusarmastuse ja tõe austuse; ja isegi vabas Ameerikas valitsejad ja seadusandjad, üldsuse poolehoiu tagamiseks järgib rahva nõudmist pühapäevade järgimist tagava seaduse eest. Enam ei austata südametunnistuse vabadust, mis on maksnud nii suure ohverduse. Peatselt saabuvas konfliktis näeme näidetena prohveti sõnu: „Lohe vihastas naise peale ja läks sõdima tema soo jäägiga, kes peab Jumala käske ja kellel on Jeesuse Kristuse tunnistus.” Ilmutuse 12:17 {GC 592.3}
Millal juhid mõistavad, mis siin toimub? Või on enamik neist juba osa "mängust" ja avaldavad austust nagu ülejäänud pime inimkond "julgele sõnumitoojale", kes laskub alla nagu roomakatoliku kiriku ingel, "vana Peetrus", kes esindab initsiatiivide jaoks kedagi muud kui langenud inglit, Saatanat ennast? Millal teie, Jumala rahvas, ärkate ja hüüate nendele juhtidele:
Puhutage sarve Siionis ja lööge häirekella minu pühal mäel. Kõik maa elanikud värisegu, sest Issanda päev tuleb, sest see on lähedal. (Joel 2: 1)
Bvaigista sarve Siionis, pühitsege paast, kutsuge kokku pidulik kogunemine. Koguge rahvas kokku, pühitsema kogudust, koguge vanemad kokku, koguge kokku lapsed ja need, kes imevad rindu: peigmees mingu oma kambrist ja pruut oma kapist välja.Preestrid, Issanda teenijad, nutku veranda ja altari vahel ja öelgu: 'Hoidu, Issand, oma rahvast ja ära anna oma pärandit teotada, et paganad valitseksid nende üle! Miks nad peaksid rahva seas ütlema: Kus on nende Jumal? (Joel 2:15-17)